Mercedes-Benz ei näe sõiduulatuse pikendajaga elektriautodel mõtet
Mercedes peab praeguseid pistikhübriide piisavalt heaks
Mercedes-Benzi tootestrateegia asepresident Christoph Starzynski selgitas väljaandele Motor1, et ettevõte ei näe oma klientide seas märkimisväärset nõudlust sõiduulatuse pikendajaga elektriautode ehk EREV-mudelite järele.
Starzynski sõnul võimaldavad praegused pistikhübriidid läbida elektriga üle 100 km, millest piisab enamiku igapäevasõitude jaoks. Pikematel reisidel saab juht kasutada bensiinimootorit ning mitmed Mercedes-Benzi pistikhübriidid toetavad ka alalisvooluga kiirlaadimist.
Näiteks Mercedes-Benz E 300 e pakub 230 kW süsteemivõimsust, 25,4 kWh akut ning sõltuvalt varustusest 97 kuni 116 km elektrilist sõiduulatust WLTP mõõtetsüklis. Aku laadimisvõimsus ulatub 55 kW-ni.
Mercedes-Benzi jaoks on küsimus lihtne: miks arendada uut jõuülekannet, kui olemasolev täidab juba sama ülesannet?
Starzynski kahtleb, kas elektrilise sõiduulatuse suurendamine ligikaudu 100 kilomeetrilt 320 kilomeetrini muudaks auto ostjate jaoks piisavalt atraktiivseks. Kes soovib pikemaid vahemaid elektriga läbida, võib tema hinnangul valida täiselektrilise mudeli.
Sõiduulatuse pikendaja pole tehniliselt kuigi keeruline
Sõiduulatuse pikendajaga elektriauto erineb tavalisest pistikhübriidist jõuülekande tööpõhimõtte poolest.
EREV-mudelis veavad rattaid ainult elektrimootorid. Sisepõlemismootor töötab generaatorina, tootes elektrienergiat aku laadimiseks või elektrimootorite varustamiseks. Bensiinimootoril puudub ratastega mehaaniline ühendus.
Tavapärases pistikhübriidis saab sisepõlemismootor seevastu rattaid ka otse vedada.
Sõiduulatuse pikendaja suurim eelis on elektriautole omane sõidukogemus koos võimalusega jätkata teekonda ka tühjeneva aku korral, kasutades bensiini. Juht ei sõltu seega üksnes laadimisvõrgust.
Puuduseks jäävad täiendavad komponendid ja energia muundamise kaod. Bensiinimootor peab esmalt käitama generaatorit, mis toodab elektrit, ning seejärel muudab veomootor elektrienergia uuesti mehaaniliseks tööks. Eriti maanteesõidul võib selline lahendus osutuda vähem tõhusaks kui sisepõlemismootori otsene mehaaniline jõuülekanne.
Mercedes katsetas sõiduulatuse pikendajat juba EQS-il
Saksa tootja seisukoht ei põhine üksnes teoreetilistel kaalutlustel. Mercedes-Benz arendas varem EQS-i põhjal katsesõidukeid, millel töötas generaatorina 1,0-liitrine kahesilindriline turbobensiinimootor.
Tegemist oli sisuliselt poolega Mercedese 2,0-liitrisest neljasilindrilisest M254 mootorist. Väike jõuallikas tootis elektrit, kuid rattaid vedas 200 kW elektrimootor.
Briti väljaande Autocar 2024. aasta andmetel lõpetas Mercedes arendusprogrammi, sest insenerid pidasid sõiduulatuse pikendajat suhteliselt kulukaks üleminekutehnoloogiaks, mille äriline potentsiaal ei õigustanud investeeringuid.
Hiina konkurendid arvavad teisiti
Mercedes-Benzi ettevaatlikkus erineb märgatavalt Hiina autotootjate strateegiast. Seal on sõiduulatuse pikendajaga elektriautod kujunenud arvestatavaks alternatiiviks nii tavalistele pistikhübriididele kui ka täiselektrilistele mudelitele.
Euroopas pakub sellist lahendust näiteks Leapmotor C10 REEV. Linnamaasturi tagarattaid veab 158 kW elektrimootor, mille toiteks kasutatakse 28,4 kWh akut ja generaatorina töötavat 1,5-liitrist bensiinimootorit.
Elektriline sõiduulatus ulatub WLTP mõõtetsüklis 145 kilomeetrini ning koos bensiinipaagiga lubab tootja läbida üle 950 km.
See võrdlus paljastab ühtlasi Mercedese argumentatsiooni tugevuse. Leapmotori elektriline sõiduulatus ületab E 300 e parimat näitajat vaid 29 kilomeetriga. Tehniliselt erinevad jõuülekanded märgatavalt, kuid igapäevases kasutuses ei pruugi erinevus kuigi suur olla.
Teisalt pole sõiduulatuse pikendaja mõte tingimata maksimaalne elektriline sõiduulatus. Selle suurim väärtus seisneb võimaluses ühendada elektriline jõuülekanne sõltumatusega avalikest laadimisjaamadest.
Euroopa turul sõltub tehnoloogia edu seega kasutusharjumustest ja hinnast. Koduse laadimisvõimalusega ostjale võib enam kui 100 km elektrilist sõiduulatust pakkuv pistikhübriid olla igati piisav. Puuduliku laadimistaristuga piirkondades võib sõiduulatuse pikendajaga elektriauto osutuda praktilisemaks.
Mercedes-Benz on oma valiku teinud, eelistades täiustada olemasolevaid pistikhübriide ja arendada täiselektrilisi mudeleid. Hiina konkurentidel tuleb nüüd tõestada, kas sõiduulatuse pikendaja pakub piisavalt suurt eelist, õigustamaks täiendavat tehnilist keerukust.
